Eesti kõrgkoolide, teadus- ja arendusasutuste ametiliitude ühenduse UNIVERSITAS pöördumine

Eesti erakondade poole
UNIVERSITAS esitab käesoleva petitsiooni seoses sügava murega Eesti teaduspõhise arengu, kõrge
lisandväärtusega tulevikumajanduse, eesti teadlaskonna ja kõrgkooliõppejõudude töövõimaluste ning eesti
keele kestma jäämise pärast. Kahjuks on aastaks 2019 Eesti haridussüsteem jõudmas kriisi. Selle olukorrani
on viinud lähenemine haridussüsteemile mitte kui tervikule, vaid isekeskis konkureerivatele osadele.
UNIVERSITAS, tuginedes oma liikmeskonna arvamusele, tõstab esile järgmised lahendamist vajavad
küsimused:

  1. Akadeemilise kõrgharidustöö alaväärtustamine. Nii menetluses olevates ülikoolide seadustes kui ka
    kogu seadusloomes tuleks käsitleda haridussüsteemi ja selle subjekte ühtselt lähtudes ühetaolistest
    sotsiaalsetest garantiidest.
  2. Eesti keele välja tõrjumine teadusest ja kõrgharidusest. Ülikoolidega sõlmitavate halduslepingutega
    eesti keelse õppe vähendamise võimaldamine ja välisprofessuuri eelistamine – lähtudes h-indeksitest ei
    arvestata eestikeelseid publikatsioone ja Eesti majanduse vajadusi. Suured summad eesti maksumaksja raha
    on kulutatud eesti majanduse ja eesti teadlaskonnaga väheseotud artiklitepõhise formaalteaduse toetamiseks.
  3. Teadlaste suhtarvu jätkuv langus Eestis. Vastavalt UNESCO statistikale [Res-per-M ] algas nimetatud
    langus Eestis aastal 2012 ja on langenud 1,5 korda allapoole EL tuumikriikidest ning 2-3 korda allapoole
    Skandinaaviast. Selle tendentsi jätkumisel ei saa loota Eesti kui tunnustatud IT riigi positsiooni säilimist
    ning kõrgtehnoloogilise majanduse madalseisu lõppemist.
  4. Teadus- ja arendustegevuse strateegias [TAT-strat] ette nähtud 1% SKP avaliku sektori
    rahastustaseme saavutamise pidev edasilükkamine. Lõhe Eesti ja EL kõrgtehnoloogilise tööstusega
    riikidega, kus riikide arengu huvides hoitakse finantseerimistaset 3 – 4.5 % vahemikus, kasvab. Samal ajal
    peab UNIVERSITAS vajalikuks rõhutada, et lihtsalt teadusrahade suurendamine ei paranda olukorda, kui ei
    muudeta teadusrahade eraldamise süsteemi.
  5. Innovaatilise majanduse madalseis ebaõnnestunud teaduspoliitikate tulemusena. OECD
    innovaatilise tööstuse pingereas on Eesti langenud punase laterna positsioonile [OECD-stat] ja EL nutika
    spetsialiseerumise tööstuse programmid on Eestis täitmata [NSP-seis]. Eesti TA president oli sunnitud 22.
    novembril Vikerraadios olukorra kokku võtma selliselt, et teadus on väga heal tasemel, aga täiesti kasutu
    Eesti majandusele. See on artiklitepõhise teaduse hindamissüsteemi dogmatiseerimise otsene tulemus.
  6. Tehnika-ja tehnoloogiateaduste rahastamise osakaalu jätkuv langus 2006. ja 2013. a. teadusreformide
    tulemusena, mille rahajaotussüsteem ei tööta eesti majanduse huvides. Võrreldes möödunud sajandiga on
    suhteline finantseerimine tehnikateadustele vähenenud 1,5 korda, põllumajandusteadustele üle kahe korra.
    Tulemusena on eesti tehnoloogiahariduse tugisamba TTÜ koht rahvusvahelises ülikoolide reitingus
    langenud, alates 2014. a. 150 positsiooni [QS-rank-TUT] ja üle 20% akadeemilistest töötajatest on lahkunud.
    Eesti ERAKONNAD, riigi poliitiline eliit, palun võtke kiireloomulise ülesandena päevakorda EESTI
    TEADUSE ja KÕRGHARIDUSE kestva arengu strateegia! Tuleb peatada eesti keelse kõrghariduse
    asendamine võõrkeelsega, h-indeksite kriteeriumi abil kohalikku professuuri ebavõrdsesse
    konkurentsipositsiooni asetamine ning teadlaste ja kõrgtehnoloogia spetsialistide osakaalu vähenemine.
    ERAKONNAD, tehke Eesti teadus- ja haridussüsteemi kui terviku rahastamise strateegiline kokkulepe, nii
    nagu tegite selle kaitsestrateegia ning -kulude osas. Eesti vajab ühtset tasakaalustatud haridussüsteemi, kus
    on koht välisprofessuuril kui ka välisüliõpilastel, kuid mis kindlalt lähtub EESTI pikaajalistest huvidest!
    Eesti haridussüsteem on EESTI kaitsestrateegiate ja majanduseesmärkide alus!
    UNIVERSITASe esindajad on valmis kohtuma kõigi erakondadega, et lähemalt selgitada loetletud
    probleeme ja nägemust nende lahendamiseks.

Lootes koostööle,
lugupidamisega

Vladimir Viies PhD
UNIVERSITASe juhatuse esimees

Toetuskampaania 20.veebruar

Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline ametiliit, koos teiste Akadeemiliste Ametiühingute ja Eesti Ametiühingute Keskliiduga kutsub kõiki, kellele läheb korda Eesti teaduse hea käekäik,  20. veebruaril osalema teaduse  toetuskampaanias, mille eesmärk on juhtida tähelepanu teadusrahastuse probleemidele.

Teadlaste toetuspäeva eesmärgid on järgmised:

  • Teadusele raha juurde vähemalt 1% SKP-st! Praegune teadusrahastus pole jätkusuutlik ega õiglane.
  • Õiglasem teadusraha jaotamise süsteem, mis arvestab erinevaid valdkondi!
  • Akadeemilisele töötajale vääriline palk! Praegune töötasu on alla jäämas Eesti keskmisele palgale, nõudmiste ja töötasu vahel on suur vastuolu.
  • Akadeemilise töötaja põhipuhkus 56 päeva! Teadustöötajad teevad palju tööd ja põhipuhkuse lühendamine pole põhjendatud.

Teadusleppe toetuskampaaniast võtavad Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Ametiliit,TÜ Ametiühing, Eesti Maaülikooli Ametiühing, Tallinna Ülikooli Ametiühing,  Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Eesti Teaduskoda ning UNIVERSITAS.

Teadlaste toetuspäev toimub 20. veebruaril sotsiaalmeedia vahendusel.

Pange palun ennast kindlasti kirja ka üritusest osavõtjana Facebookis: Teaduse toetuspäev #AkadeemilisedAmetiühingud #SuurSammTeadusele!