Uus kantselei juht

01.09.2016

TTÜ AALi kantselei uus juht on VOLDEMAR TRUMM. Kõik kontaktid on endised. tel 6203617.

TTÜ AALi juhatus jätkab koosseisus:   Juhatuse esimees Vladimir Viies,
aseesimees prof.  Tauno Otto, mehaanikateaduskond,,
dots.   Aleksander Kilk, energeetikateaduskond,
dots.   Arvo Mere, matemaatika-loodusteaduskond,
dots.   Tatjana Põlajeva, majandusteaduskond,
v.teadur  Marina Kritševskaja, keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond,
lektor   Ants Koel, informaatikateaduskond,
Anu Johannes, teadusprojektide talitus,
Malle Lang, raamatukogu

TTÜ AAL erakorraline üldkogu koosolek

31.03.2016
30. märtsil 2016 toimus TTÜ AAL erakorraline üldkogu koosolek.
Üldkogu kinnitas TTÜ AAL juhatuse aruande 2015. aasta tegevuse kohta, samuti revisjonikomisjoni aruande ja 2016. aasta eelarve.
Seoses senise juhatuse esimehe sooviga jääda pensionile, lõpetas üldkogu temaga sõlmitud lepingu alates 1. aprillist 2016. Uueks juhatuse esimeheks valiti Vladimir Viies.

TTÜ AAL juhatus

TTÜ AAL juhatuse koosolek

10.12.2015
09. detsembril 2015. aastal toimus TTÜ AAL juhatuse koosolek, millel käsitleti TANi raporti avaliku konsultatsiooni tulemusi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kavatsust täiendada ülikooliseadust. Otsustati esitada TTÜ AALi ettepanekud UNIVERSITASele, et edastada need koos teiste kõrgkoolide ja teadusasutuste ametiliitude seisukohtadega HTMile. Vastavad materjalid on edastatud kõigile juhatuse liikmetele.
Arutusel oli ka kollektiivlepingu osa, mis käsitleb organisatsioonikultuuri küsimusi. Antud teemal otsustati pöörduda TTÜ rektori poole, kuna nimetatud osa täitmine võiks olla parem ja tulemuslikum.
Avaldati mõtet, et Eesti Vabariigis peaks olema üks ja ühine ülikooliseadus, mis reguleerib kõikide ülikoolide tegevust. Ülikoolide nn sisemist tegevust reguleeriks aga põhikiri.

TTÜ AAL juhatus

Arvamus Gunnar Okki raporti kohta

16.09.2015
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Ametiliidu juhatuse arvamus Gunnar Okki poolt koostatud “Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti” kohta

Kahtlemata on arutelu Eesti kõrghariduse- ja teaduse valdkonna üle vajalik. Seda on püütud teha alates taasiseseisvumise algusest, kuid asjalikele aruteludele ei ole järgnenud konkreetseid ja toimivaid tulemusi – on järgnenud vaid reformid reformidele. Iga uue haridusministriga alustati kõrghariduses ja teaduses uut reformi, ilma et eelnevaid reforme oleks suudetud tegelikkuses alustada või veel vähem, lõpule viia.
Nimetatud perioodil püüti käsitleda ka õppejõudude ja teadlastega seotud sotsiaalseid küsimusi, kuid hiljem lükati sotsiaalse poole teemad õppe- ja teadusasutustele iseseisvaks lahendamiseks.
Kõikide reformide puhul on jäetud aga tegemata põhjalik majanduslik analüüs, samuti pikemas perspektiivis analüüs erialase koolituse vajaduse kohta.

Raportis antakse taas soovitus kujundada ümber ja liita Eesti kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk – tulevikus peaks jääma Eestisse kolm ülikooli ning nendega liidetud erinevad asutused, sh rakenduskõrgkoolid ja teadusasutused. Ja seda tehakse taas sisulise, põhjendatud analüüsita, samuti puuduvad muudatusi toetavad arvulised näitajad. Iga liitmine peab olema põhjendatud. Oleme seisukohal, et sellist reformi Eesti kõrghariduses ja teaduses ei ole vajadust teha seni, kuni pole läbi viidud põhjalikke uuringuid ja analüüse selle kohta, mis on hetkel toimivas süsteemis hästi, mis halvasti ning, mis on takistuseks meie riigi edasisele arengule. Samuti peaks välja tooma, mis muutub õppe- ja teadustöös reformiga paremaks ning millist majanduslikku efekti soovitakse saavutada. Alles siis saab hakata arutlema, millised muudatused on vajalikud. Hoolimata sellest, et eelmisest haridusreformist pole veel õieti toibutud ja võib-olla pole suudetud ka kõike vajalikku veel lõpule viia, algatatakse juba uut reformi. Seega, alustame järjekordse, üha süveneva segaduse tekitamisega.

Oleme kategooriliselt vastu emakeelse õppe väljatõrjumisele kõrgkoolidest, samuti tasulise õppe sisseviimisele Eesti üliõpilastele. Ka ei peaks ära kaotama nn dubleerivaid õppekavasid – sel juhul muutuks haridus valdkonniti ühetaoliseks, kaovad valikuvõimalused ning õppekvaliteet võib konkurentsi puudumisel halveneda. Kaotajaks jäävad nii üliõpilased, kui ka kaugemas perspektiivis ettevõtted.
Erinevate tegevusvaldkondade, eesmärkide ja ülesannetega kõrgkoolide ja teadusasutuste meelevaldne ühendamine (nt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vs Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkool) ei pruugi anda positiivset efekti ning võib viia hoopis ebapädevate juhtimisotsusteni. Samuti ei peaks liitma väikseid, kuid iseseisvaid ja tulemuslikke teadustöid teostavaid uurimisgruppe (nt Eesti Keele Instituut) suurte asutuste juurde.
Teisest küljest tuleks vältida kuratooriumide kaudu akadeemilisse keskkonda sobimatut kõrgkoolide juhtimise politiseerimist. Igale üksikule kõrgkoolile ja teadusasutusele ei ole vaja oma seadust, piisab ühest ja üldisest ülikoolidele, rakenduskõrgkoolidele ning teadusasutustele kehtestatud seadusest. Asutuste sisemise töö- ja õppekorralduse, ülesanded jms kehtestab aga akadeemiline kogu, millega oleks tagatud akadeemiline vabadus.
Igasuguste reformide ja tegevussuundade koostamisel loetakse muuhulgas üles õppejõudude ja teadurite kohustused, vajalikud oskused, kuid samas unustatakse täielikult ära neid puudutavad sotsiaalsed küsimused – töötasud, töötingimused jms. Ka nimetatud teemad vajavad reformide plaanimise käigus käsitlemist ja lahendamist.

Antud raportis kajastatud tegevussuunad nõuavad laiemat ühiskondlikku diskussiooni ning nendega seotud asutuste arvamusega arvestamist. Selliseid reforme ei peaks läbi viima n.ö ülevalt alla otsustega.

Tallina Tehnikaülikooli Ametiühingu üldkogu koosolek

20.04.2015

15. aprillil 2015. aastal toimus Tallina Tehnikaülikooli Ametiühingu üldkogu koosolek, millel võeti vastu otsus muuta TTÜ AÜ senist nimetust ning ühtlasi korrastada vajalikke punkte põhikirjas.
Koosolek otsustas: muuta Tallinna Tehnikaülikooli Ametiühingu nimetust, uueks nimetuseks on Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Ametiliit, lühendatult TTÜ AAL.
Koosolekul valiti Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Ametiliidule juhatus koosseisus:
Juhatuse esimees Toivo Roosimaa,
aseesimees prof.  Tauno Otto, mehaanikateaduskond,
aseesimees dots.  Vladimir Viies, arvutustehnika õppetool,
dots.   Aleksander Kilk, energeetikateaduskond,
dots.   Arvo Mere, matemaatika-loodusteaduskond,
dots.   Tatjana Põlajeva, majandusteaduskond,
vanemteadur    Marina Kritševskaja, keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond,
lektor   Ants Koel, informaatikateaduskond,
Anu Johannes, teadusprojektide talitus,
Malle Lang, raamatukogu
TTÜ AAL juhatusele anti õigus, vastavalt vastuvõetud põhikirjale, moodustada organisatsiooni siseselt akadeemilisi ühendusi (näiteks: professorite, dotsentide, teadlaste, jne ühendusi).

TTÜ AAL juhatus